Nullum crimen, nulla poena sine lege

Nullum crimen nulla poena sine lege on ladinakeelne väljend, mis tõlkes tähendab „pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta[1]. Nullum crimen nulla poena sine lege ehk seaduslikkuse põhimõtte järgi saab isikut vastutusele võtta ainult teo toimepanemise hetkel kehtinud karistusseaduse alusel[2]. See põhimõte on üks õigusriigi alustala[3].

Printsiip koosneb kahest aspektist: ­

  • nullum crimen sine lege (pole kuritegu ilma seaduseta);
  • nulla poena sine lege (pole karistust ilma seaduseta)[3].

Seaduslikkuse põhimõttest tuleneb nii riigi volitus karistada kui ka antud volituse piirang. Seega on nullum crimen nulla poena sine lege eesmärk üksikisikut kaitsta karistusseadustiku kaudu ja samas ka selle eest.[3]

Nullum crimen nulla poena sine lege põhimõte on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 7 ning seda sisaldavad ka paljude riikide põhiseadused. Eesti põhiseaduses on see toodud § 23 lg-s 1: „Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal“[4]. See printsiip on kirjas ka karistusseadustiku § 2 lg-s 1[2].[3]

Nullum crimen nulla poena sine lege koosneb neljast komponendist:

  1. Nullum crimen nulla poena sine lege certa ehk määratletuskohustus;
  2. Nullum crimen nulla poena sine lege stricta ehk analoogia kohaldamise keeld; 
  3. Nullum crimen nulla poena sine lege scripta ehk kirjutamata tavaõiguse kohaldamise keeld;
  4. Nullum crimen nulla poena sine lege praevia ehk karistust raskendava seaduse tagasiulatuva jõu keeld[3].
  1. Sootak, J. Karistusõigus üldosa. Tallinn: Juura 2018, lk 43–44.
  2. 2,0 2,1 Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, lk 35, 38, 40, 44.  
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura 1997, 36–37.
  4. Eesti Vabariigi põhiseadus. – Riigi Teataja I, 15.05.2015, 2.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy